Töölt koju
Koju sõites oleks järjekordselt kaks "vaimu" alla ajanud. Ilm on pisut vihmane ja hall. Mustamäe tee lõpus avastasin keset vöötrada hõljumas kahte laiku - "vaimud" olid mind märganud ja õnneks seisma jäänud. Et mõlemad olid mustas riietuses ja kapuutsid peas siis ainuke mida nägin olidki helendavad näod. Sõitsin küll aeglaselt aga nad oleks kindlasti alla jäänud kui poleks ise peatunud.
Kodus jätsin auto maja juurde ja läksin ligidal asuvasse T-marketisse. Tee peal tahtsin kontrollida kas kilekott on kaasas ja võtsin selle põuetaskust välja. Vastu tulev härrasmees pistis ka käe põue ja võttis välja relvataolise eseme. Tõsi, kilekotti nähes pani selle kohe tagasi.
ÜKT
Kirjutasin nädalavahetusel ühele tuttavale diplomitööd. Teemaks kaaries. Päris huvitav kriblada asjadest millest eriti ei tea, aga pool tööd sai tehtud. Eks muidugi uusi teadmisi sai ka juurde. Näiteks kas teate et pole mitte mingit tähtsust mis hambapastat ostate? Hammaste puhastamise teeb ära hambahari, hambapasta annab ainult hea maitse ja laseb harjal pisut libedamalt tegutseda. Nii et telereklaamid teemal 24-tunnine kaitse ja mikroobe tapvad molekulid on puhas bluff. Hambapasta saaks mikroobe tapma panna küll, aga see hävitaks ka suu loomuliku mikrofloora. Pikem artikkel
siit.
Rollijaotus
Täna Prismas käies sattusin kassajärjekorras olema huvitava tegelase taga. Nimelt ei hakanud ta lindi tühjenedes oma kaupa peale tõstma vaid võttis mobiililt lühikese kõne. Ja etskae - juurde tõttas nooruke naisuke koos lapsega kes hakkas ise kaupa lindile laduma. Mees vaatas pealt. Ladumise lõpupoole hakkas parklas mingil autol signa tööle. Mees andis paarilisele 500 krooni ja jooksis ukse juurde. Ei olnud nende auto.
Tuli tagasi ja laskis naisel ning lapsel kauba kottidesse laduda. Rahvusest ei saanudki aru, sest naisega rääkis ta vene keeles, lapsega eesti keeles ja järjekorras mingi tuttavaga mobiiliga lobisedes jällegi vene keeles.
"Üksildane oktoobriöö"
Üle hulga aja sattus näppu Roger Zelazny raamat "Üksildane oktoobriöö". Juba mitmeid kordi loetud, aga endiselt pakub suurt naudingut üle lugeda. Kui tavaliselt oskad raamatu kulgu enam-vähem ette aimata, siis selle teose puhul iga uus lõik üllatab. Minategelaseks on üks hundisuurune koer, kelle silme läbi kogu tegevust jälgitakse. Aga sündmustikku pole mõtet ümber jutustada, piisab kui öelda - see on üdini originaalne.
Tondid sõiduteel
Delfis oli artikkel
"Pangem mammidele helkur külge" . Kommentaatorid jagunesid kenasti kaheks: ühed sõimasid autojuhte ja teised jalakäijaid. Enda kogemus selles osas on, et õhtul sompus ilmaga mööda Tammsaare teed sõites satub ikka nähtamatuid tonte ette, kes millegipärast üritavad otse üle tee lõigata. Ja praeguse ilmaga on neid täiesti võimatu märgata, täiuslik maskeering - tume riietus tumedal taustal. Ülekäiguradade märgistus on veel omaette teema, püsisõitjad teavad nende asukohti peast, aga teistele on vöötraja tuvastamine paras pähkel - triibud on teelt ära kulunud, tänavavalgustus ei lase lähituledel liiklusmärke valgustada ja samas ei suuda ise ka märki korralikult välja tuua. Hea idee oleks jalakäijatel lasta teha kaks õppesõitu praegustes hallides oludes ja nad kostümeeriksid ennast järgmine kord kindlasti ontlike jõulupuudena. Ja maanteeametil oleks hea liiklusmärgid katta emailvärvi asemel miski reflektormaterjaliga, olen selliseid märke Euroopas näinud ja need on tõeliselt hästi nähtavad.
Vastik eetika
Kas ohverdaksid süütu lapse kui see päästaks maailma? Ons kellelgi üldse õigust selliseid otsuseid langetada?
Usust
Tutvusin tõsiusklikuga. Hästi sümpaatne inimene. Millegipärast ei saanud me usust ei üle ega ümber, mis siis et kohe algul ütlesin ennast agnostik olevat. Uudishimulik nagu ma olen hakkasin uurima tema maailmapilti. Teemad mis mind huvitasid:
- Kas Piibel on jumala sõna või inimeste looming?
- Miks jumalale omistatakse nii palju inimlikke omadusi - ta vihastab, solvub ja armastab, ja üliväga on talle vaja et tema poole palvetataks ja tema võimsust ülistataks?
- Kas jumal on isik omaenda "mina"-ga ja kus ta asub, kuskil konkreetses ruumipunktis või siis kõigis/kõiges lahustunult?
- Kui jumal on kõigi asjade algpõhjus ja looja, siis kes lõi jumala enda või kuidas ta eksisteeris enne aja ja ruumi loomist. Huvitav kuidas saab defineerida mõistet "enne" enne aegruumi loomist?
- Jumal ajavälise olevusena peaks nägema kogu aega tervikuna, kuidas on lood sel juhul vaba tahtega. Ta teab juba maailma loomisest saati iga inimese tulevasi tegusid otsuseid ja need otsused olid teada juba maailma luues. Kuidas saab ta meie tegusid hukka mõista sest need on/olid tegelikult juba maailma loomisel paika pandud?
- Jumalal esineb opositsioon. Kuidas see saab kõikvõimsa olendi puhul võimalik olla?
- Miks on jumalale nii oluline inimestel mulje avaldamine?
Küsimused olid muidugi paras pähkel. Tõsi, ka loogiline vastus on täiesti olemas. Piiratud olevusena pole inimesel võimalik mõista üliintelligentse ja üleloomuliku piiritutute võimetega olevuse tegusid. Seega on meil ainult võimalus jumalat tunnetada, sest mõistusega pole võimalik nii komplitseeritud tegelast seletada. Nii et sattusime selles küsimuses patiseisu - minul polnud võimalik jumala olemasolu ümber lükata ja tema ei suutnud seda ka tõestada. Sest ta püüdis jumala olemasolu mulle tõestada usulise kogemuse kaudu, aga et minul seda pole olnud siis see mulle tõestusena ei mõjunud. Põnev oleks muidugi teada teiste usklike seletusi minu küsimustele.
Ja nii see algab...
Juba iidsetest aegadest on inimestel olnud komme jätta endast maha sõnumeid. Algas kõik kivisse kratsitud piktogrammidega, samas peldikute tekkimisel muutus oma mõtete teadaandmine märgatavalt lihtsamaks... Paraku oli sealsetel sõnumitel omadus aeg ajalt kaduma minna (loe: üle värvitud saada). Grafomaanide õnneks leiutati hiljuti blogid. Ja vihmastel igavatel sügisõhtutel leidub jällegi tegevust.
