Usust
Tutvusin tõsiusklikuga. Hästi sümpaatne inimene. Millegipärast ei saanud me usust ei üle ega ümber, mis siis et kohe algul ütlesin ennast agnostik olevat. Uudishimulik nagu ma olen hakkasin uurima tema maailmapilti. Teemad mis mind huvitasid:
- Kas Piibel on jumala sõna või inimeste looming?
- Miks jumalale omistatakse nii palju inimlikke omadusi - ta vihastab, solvub ja armastab, ja üliväga on talle vaja et tema poole palvetataks ja tema võimsust ülistataks?
- Kas jumal on isik omaenda "mina"-ga ja kus ta asub, kuskil konkreetses ruumipunktis või siis kõigis/kõiges lahustunult?
- Kui jumal on kõigi asjade algpõhjus ja looja, siis kes lõi jumala enda või kuidas ta eksisteeris enne aja ja ruumi loomist. Huvitav kuidas saab defineerida mõistet "enne" enne aegruumi loomist?
- Jumal ajavälise olevusena peaks nägema kogu aega tervikuna, kuidas on lood sel juhul vaba tahtega. Ta teab juba maailma loomisest saati iga inimese tulevasi tegusid otsuseid ja need otsused olid teada juba maailma luues. Kuidas saab ta meie tegusid hukka mõista sest need on/olid tegelikult juba maailma loomisel paika pandud?
- Jumalal esineb opositsioon. Kuidas see saab kõikvõimsa olendi puhul võimalik olla?
- Miks on jumalale nii oluline inimestel mulje avaldamine?
Küsimused olid muidugi paras pähkel. Tõsi, ka loogiline vastus on täiesti olemas. Piiratud olevusena pole inimesel võimalik mõista üliintelligentse ja üleloomuliku piiritutute võimetega olevuse tegusid. Seega on meil ainult võimalus jumalat tunnetada, sest mõistusega pole võimalik nii komplitseeritud tegelast seletada. Nii et sattusime selles küsimuses patiseisu - minul polnud võimalik jumala olemasolu ümber lükata ja tema ei suutnud seda ka tõestada. Sest ta püüdis jumala olemasolu mulle tõestada usulise kogemuse kaudu, aga et minul seda pole olnud siis see mulle tõestusena ei mõjunud. Põnev oleks muidugi teada teiste usklike seletusi minu küsimustele.
postitanud: Vihmamees @ 20:54
