26 jaanuar 2006

Eesti Ekspress

Eesti Ekspress on ainus ajakiri mida tellin. Paraku on aastate jooksul põhileht vägagi kokku kuivanud. Tänane A osa oli 50 lehekülge, sellest pool reklaam. Järelejäänust oli ca 10 lehte kollast meelelahutust ja korralikku ajakirjanikutööd oli tehtud ehk 15 leheküljel, muidugi sealtki suur osa pildimaterjali ja mõned üksikud väiksed, aga see-eest kallihinnalised reklaamid. Ühe nädalalehe kohta kuidagi napivõitu? Põhiaur on pandud lisadele, aga lisade ainus eesmärk paistab olevat reklaamiandjatelt raha välja pressimine. Minusugusele on lugemist seal haruharva.

Samas pisut kiitust ka. EE suurim väärtus on ajakirjanikud kes sinna kokku kogutud on. Kui nad mingi teema ette võtnud on, siis suudavad nad selle ka üsna korralikult läbi töötada. Muidugi on nädalalehe ajakirjanikul märksa rohkem aega materjaliga tegeleda kui päevalehe omal, aga ikkagi hea selliseid korralikult tehtud ja masse kihama panevaid artikleid näha. Seda ilma kollaseks minemata on päris raske teostada, kuid EE ajakirjanikel on see õnnestunud.

Kui nüüd päris enda sisse vaadata, siis tellin seda ajakirja vaid kahe reporteri pärast - Andrei Hvostov ja Viktoria Ladõnsakaja. Hvostov suudab asju vaadata oma vaatenurga all ja vahetevahel kenasti eestlaste maailmavaadet raputada. Varasemast mäletan vaid ühte nii julget tegelast kes julges eestlaste rahvuslikku eneseuhkust pisut raputada - Gustav Naan. Igatahes on mõlema seisukohad olnud väga värskendavad. Viktoria jällegi on saanud endale tööülesandeks meeldivama poole - tavaliste inimeste tavalise elu. Ta suudab seda väga sümpaatselt esitada. Ja kõigele lisaks on ta veel hästi nunnu! Huvitav kas ta on abielus? ;)

Nüüd jääb ära vaid otsustada, kas nelja artikli pärast tasub ajalehte edasi tellida vŐi mitte?